PÖFF-i eriseanss: Pärnade „Luna Rossa” ja Jaapani animafilmi imelapse Atsushi Wada „Lind poolsaarel” räägivad rituaalidest
Eesti animalegendi Priit Pärna ja režissöörist abikaasa Olga Pärna ühine film „Luna Rossa” jõuab uuel nädalal 28. Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivalil (PÖFF) esmakordselt kodupubliku ette – lisaks Balti esilinastusele rahvusvahelises võistlusprogrammis näeb uuendusliku tehnoloogiaga tehtud animafilmi ka eriseansil Ida ja Lääne kohtumisest.
Eriprogrammis „Idast ja Läänest: Pärnad & Atsushi Wada” astub Eesti ja Prantsusmaa koostöös valminud verivärske „Luna Rossa” (e.k. punane kuu) kahekõnesse Jaapani animarežissööri 2022. aastal valminud lühifilmiga „Lind poolsaarel”.
„Oma filmide puhul ei taha ma oma riiki turjal kaasas kanda. Kuid kui ma poleks animatsiooniga tegelema hakanud, ei oleks ma kunagi kohanud pöörast ja suurt Priit Pärna. Ja ma ei oleks kunagi tundnud sümpaatiat Eesti kummaliste ja arusaamatute filmide vastu. See on kummaline, kuid ma tunnen suurt lähedust, ses mõttes, et ma olengi tegelikult eestlane,” ütles Wada.
Kaht animafilmi ühendab narratiivse valgusvihu suunamine rituaalidele. Kui Eesti režissööriduo film jutustab Itaalias lahti rulluva loo inimeste jälgimisest ja rituaalidest, siis animatsioonitegijate maailma paremikku kuuluva Wada linateos, mis võitis PÖFF Shortsi anima võistlusprogrammi 2022. aastal, räägib rituaalidest ja kuuluvustunde puudumisest.
„Atsushit kohata on alati suur rõõm, isegi kui see kohtumine toimub virtuaalselt. Sama võib öelda tema filmide kohta – neid võib vaadata korduvalt ja nad ei muutu kunagi igavaks. Wada on välja arendanud täiesti oma stiili, ja see stiil on unikaalne nii maailma kui Jaapani kontekstis,” kiitis Priit Pärn Jaapani animafilmi imelapseks peetavat Wadat.
Eriseansil esitlevad autorid oma filme ise – Olga ja Priit Pärn kohapeal saalis ja Wada videosilla vahendusel. Vestlejaid usutleb PÖFF Shortsi animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis, kelle sõnul said korraldajad inspiratsiooni kinomaailmas aeg-ajalt ette tulevast formaadist, kahe esmapilgul väga erineva filmi teineteise järel näitamise ehk ühe seansi sisse panemise ideest (i.k. – double bill).
„Katsetasime seda mõtet lühianimafilmide peal, kahe erinevalt tunnetatava traditsiooni, Euroopa ja Jaapani animatsiooni puhul,” rääkis Kroustallis ruumi loomisest sellise kahekõne pidamiseks.
„Leian, et mõlemad filmid jagavad muutuvate rituaalide ja konformismi/väljakujunenud tavade tunnetust ning samal ajal neist rituaalidest ja konformismist/väljakujunenud tavadest välja murdmist,” ütles Kroustallis. „Nende kahe elemendi – tegelastesse sisse kodeeritud rituaalide ning rituaalidest kaugemale minevate, nende vastu mässavate või isegi neid mõneks muuks eesmärgiks kohandavate tegelaste – vaheline võitlus on neis kahes filmis, ainuomasel moel, käegakatsutav.”
Wada (sünd. 1980), kes on lõpetanud Osakas Kyoiku ülikooli, Jaapani liikuvate piltide instituudi ja Tokyo kunstiülikooli, alustas lühianimatsioonidega iseõppijana 2002. aastal. Talle meeldib luua mugavaid liikumisi ning ta kasutab alati Jaapani traditsioonilist kontseptsiooni Ma, mis on liikumistest tõukunud pinge.
„Leian, et mind on palju mõjutanud raamatud ja dokumentaalfilmid. Kui ma kuulen sõnu, siis kujutan ette pilte. Vaevuhoomatavad liigutused või käitumine tekitavad minus teatud taipamissähvatuse,” sõnas Wada, keda inspireerib minimalism ja Nô-teatri muusika.
Wada lühifilm (inglise keelse pealkirjaga) „In a Pig’s Eye” võitis auhindu Fantoche’i festivalil Šveitsis ja Londoni rahvusvahelisel animatsioonifestivalil. Samuti võitis ta film „The Great Rabbit” aastal 2012 Berlinale lühifilmikonkursi Hõbekaru ja „Lind poolsaarel” märgiti ära aastal 2022.
Pärn (sünd. 1946) alustas karjääri legendaarse filmitegija Rein Raamatu visuaalse kontseptsiooni kujundajana 1974. aastal ja liitus stuudioga Joonisfilm 1976. aastal. Alates 1960-ndate lõpust karikaturisti ja illustraatorina tegutsenud Pärn tõusis 1970-ndatel Eesti filmitööstuse silmapaistvaks tegijaks ning mängis hiljem olulist rolli taasiseseisvunud riigi kunstiidentiteedi kujundamisel.
Totalitaarsest nõukogude ajast kuni vaba ja iseseisva Eestini ulatuva filmograafiaga Pärna loomingus on režissööri, kunstniku ja stsenaristina valminud 18 animafilmi, millest silmapaistvamate seas on „Kolmnurk” (1982), „Eine murul” (1987), „Hotell E” (1992), „1895” (1995, koos Janno Põldmaga) ja „Porgandite öö” (1998). Tema filmid on tuntud süngevõitu huumori, mängulise sürrealismi ja ainulaadse graafilise stiili poolest. Graafikuna on Pärnal olnud üle 50 isikunäituse maailma eri paikades.
Pärn on õpetanud filmikoolides 15 riigis, sealhulgas Soomes, Norras, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Kanadas, Austraalias ja USA-s.
„Idast ja Läänest: Pärnad & Atsushi Wada” (East Meets West: The Pärns & Atsushi Wada)
Kino Sõprus, 13. november, 2024, kell 19.00.
„Luna Rossa” PÖFF Shortsil võistlustules
Ühtlasi leiab PÖFF Shortsi lühianimatsioonide prestiižse rahvusvahelise võistlusprogrammi raames aset „Luna Rossa” Baltimaade esilinastus, seda juba päev varem, 12. novembril.„Viimased neli aastat ei ole eestlased pääsenud PÖFF Shortsi rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Ja käesoleval aastal on „Luna Rossa” seal ainuke Eesti film. Oleme selle üle väga uhked,” ütlesid Olga ja Priit Pärn.
Selle aasta animafilmide võistlusprogrammi peab Kroustallis kaasahaaravaks ja laiapõhjaliseks, mis peegeldab tõsiasja, et indie-animatsioon on elujõuline, ilma et kõik filmid oleksid sarnased.
„Ent samas võib näha, et animarežissööre paelub vägagi meie hindamatu olevik, tõlgendades seda neile ainuomasel viisil,” lisas Kroustallis.
Produtsent Kalev Tamme sõnul oli „Luna Rossa” tootmine meeskonnale suur väljakutse. „Lähtudes autorite loomingulisest visioonist, kasutasime uut tehnoloogiat ja töökorraldust, mis erines meie varasemast kogemusest.”
Priit Pärna sõnul nõudis uue tehnoloogia kasutuselevõttu põhjus, et suur osa filmist sisaldab keeruliste rakurssidega videopilti turvakaamerate monitorides.
„Tulime mõttele kasutada motion capture süsteemi,” ütles Pärn viitega Hollywoodi mängufilmides laialdaselt kasutatud liikumise salvestamise tehnoloogia (lühendatult mo-cap) kohta, mis püüab näitleja külge kinnitatud arvukate andurite abil kinni nii liigutused kui näomiimika.
„Priit põhimõtteliselt tegi miimilist teatrilavastust, mis oli materjaliks animatsioonile,” ütles filmi üks peaosalisi Tanel Saar.
Pärna sõnul puudus neil täielikult vastav kogemus, kuna seda süsteemi ei ole siinses regioonis varem kunstilise animafilmi tootmises kasutatud.
„Et saavutada meile sobiv tulemus, tuli mo-cap’ile omalt poolt lisada tohutu hulk käsitööd. Lõpptulemus ületas meie ootused, seda tänu kogu meie fantastilisele tiimile, kuhu kuulusid näitlejad, kunstnikud, 3D-ekspert ja animaatorid,” ütles Pärn ja lisas, et pingutus andis neile suure kogemuse, mis järgnevaid projekte silmas pidades võimaldab suurepärast kunstilist tulemust saavutada kiiremini ja tõhusamalt.
Üle 32 minuti kestev „Luna Rossa” on Eesti ja Prantsusmaa koostööfilm, mille tootjad on Eesti Joonisfilm (produtsent Kalev Tamm) ja Miyu Productions (kaasprodutsendid Emmanuel-Alain Raynal ja Pierre Baussaron). Filmi režissöörid ja kunstnikud on Priit ja Olga Pärn, stsenaariumi kirjutas Priit Pärn. Filmis mängivad peaosi Karolin Jürise, Tanel Saar ja Ago Soots. Lisaks oli Priit Pärn koos Tanel Saarega ka filmi koreograaf.
„Priidu looming on mind alati inspireerinud, ja osaleda tema uue animatsiooni loomisel oli puhas rõõm,” ütles Saar. „Ja loomulikult räägib film armastusest.”
„Tema on jälgija. Temake mängib mängu. Miks? Kas veel on õhus ammuse armastuse hõngu? Ja Kuu? Kuu on vaid tumm tunnistaja. Seni veel kahvatu,” ütleb filmi sünopsis.
Augusti lõpus maailma esilinastusega Itaalias Imaginaria animafestivalil maha saanud „Luna Rossa” pälvis oktoobris oma esimese auhinna Ungari festivalilt Primanima, äramärkimise atmosfääri loomise eest. Samuti oli „Luna Rossa” oktoobri lõpus Norras Fredrikstadis Põhjamaade suurima animatsioonifestivali avafilm ning osales täispikkade animafilmide võistlusprogrammis.